Kolmapäev, 25. aprill 2012

üks kord aastas...

... tuleb teostada tehnoülevaatust. Täna saigi siis valitud asukoha ja hinna osas sobiv punkt. Kui raske saab olla üks ülevaatusel käik?
Füüsiliselt oli raske, muidu mitte. Kuna külmast käivitumine on tiba problemaatiline, siis vända andmisest jäi parem jalg valusaks. Vasak sai koormust siis, kui külgkorvi käima lükata... Ja mõlemat tuli teha ikka mitu korda, kuna ülevaatuse järjekord oli pikk ja mootor jahtus maha. Selle eest olid ülevaatajad mehe eest väljas, lükkasid Urali käima nagu nalja :) Ilmselt tahtsid lihtsalt järjekorrast ära lükata et ma ukseesist ei risustaks, aga ratas läks kogemata käima. Ja lasid hoolimata kõigest ka ülevaatusest läbi. Ilmselt sellist tsirkust näevad nad harva ja neil hakkas hale. A muidu oli masin korras, lekkis minimaalselt ja tuled-viled toimisid nagu tehasest tulnul. Tagaratta võttis pidur isegi asfaldil blokki, mis mind ära ehmatas, kuna minu arust on emmilised tehase põhivarustuses sellist sorti ABSiga, mis iialgi ratast seisma ei võta (pidurdab lihtsalt nigelalt, noh).
Enne ülevaatust sai valmistatud end hooajaks ette ja ostetud üheksa liitrit õli ja 20 süüteküünalt. Kui kõik hästi läheb, veab selle varuga sügisesse välja. Ehk siis - tankimise ajal paarsada grammi õli lisaks ja uued küünlad peale. Nagu aru saate, ei ole ma liigrikast segu tegevaid K68 karbusse veel vastu seina visanud ja lolli järjekindlusega vahetan küünlaid, mis suure tahma all enam tööd teha ei taha. Viisin ennast isegi niikaugele, et kuna proovimiseks polnud väiksemaid peadüüse võtta, siis panin düüsi vaskjuhtme kiud, et läbivoolu vähendada... aga ei mingit muutust.Ehk suvi annab arutust, kas saan karbussidest jagu või installeerin vanakooli karbussid peale.