pühapäev, 23. oktoober 2011

suvi 1953. aastal

Tänu Kittyle sattus mulle pihku huvitav viide briti härrasmeestele, kes pea kuuskümmend aastat tagasi otsustasid meelelahutuseks oma tsiklitega teha tiiru Lääne-Euroopas - Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Austria... Minu huviorbiiti jäi see tänu ühele vahvale ja (tänaseks juba väga haruldasele) külgkorvile, mis nelja soolotsikli kõrval sõidust osa võttis. Korviga tsikliks oli 1939. aasta Brough Superior SS100. Kuidas selle eluka korvis sõita tundub, saate aimu järgmisest videost:



Kogu reis on ilusasti üles pildistatud ja nüüd on ühe osalise järeltulija selle rohkete mustvalgete piltide ja veidi vähema tekstiga üles riputanud aadressile http://www.go-faster.com/SS100.html - palun lahkesti selle mustvalge iluga tutvuda!

Maarjamaal on aga sõiduhooaeg minusuguste siidivendade jaoks lõppenud ja jäägu seda meenutama septembrilõpune seenelkäigu ülesvõte:

esmaspäev, 12. september 2011

kuiv statistika

Mitu külgkorviga varustatud sõiduvahendit on Eestis arvel? Sada? Kolmsada? Ei, pange veel otsa... õige number on 1285. Neist ülevaatuse läbinud küll viis korda vähem, nii et neli viiendikku peab pensipõlve kuskil kuuride all või on aja jooksul lihtsalt olematuks roostetanud - aga nagu näha, liiklusregistrist andmed ära ei roosteta. Aga mitu neist on ennesõjaaegsed? Mitu korviga DKWd või Indiani? No kui pakub huvi, uurige ise ja sortige andmeid nagu soovite. Tabel asub aadressil http://web.zone.ee/janno3/kylkad.xlsx , kust on näha ükshaaval iga ratta mark ja mudel, valmistamise aasta, kubatuur, võimsus jms. Tabelist näeb ka lõbusaid vihjeid registreeritud ratastest, mis registreeriti ammu enne tsikli konstrueerimist... või siis näiteks hulga M72 külgkorve, mille võimsuseks 32kW (ilmselt salajase turboagregaadiga varustatud).

Aga nüüd hoopis teisel teemal. Loomulikult on seenel käimiseks kõige sobivam masin külgkorv - soolo tsikliga on ju ebamugav viite ämbrit riisikaid metsast välja tassida! Tõele au andes ütleme, et alltoodud seenelkäik viite ämbrit ei vajanud, saak mahtus ka taskusse ära :) Üledimensioneerimine oma hiilguses.
Illustreerimiseks paar pilti seenelise emmist:

Hääd jätkuvat seeneõnne!

esmaspäev, 1. august 2011

volhonskaja versta 2011

Kellel kümme minutit vanatehnikahuvi käepärast, kuulaku Vikerraadio helilõiku Eesti meeste sõidust Peterburi vanatsikliüritusele Volhonskaja Versta 2011:
Intervjueeritavaks Urmas Teearu.

neljapäev, 21. juuli 2011

rinaldo sõit

Viljandi kokkutuleku meenutuseks vaatame filmilõiku Rinaldo sõidust, kus alustuseks kihutab ringi Urmas Teearu ürituse kõige valjema ühepütise kahetaktilisega ning teises osas on kontrastiks Margus Karu K750M mahe jorin:



Et saada täpsemat ettekujutust, kui suurt pühendumust kaks ringi staadionil nõuavad, siis peatugem hetke pildil, mis tehtud mõni millisekund peale stardipauku. Ratas on liikunud pool meetrit üle stardijoone ning vaadake seda randmeväänet ja determineeritust sõitja silmis! :)

esmaspäev, 11. juuli 2011

viljandi moto 2011

Ilusal  kaheksanda juuli õhtul hakkas Eestimaal toimuma midagi ebatavalist: erinevatest maa nurkadest hakkas Viljandi poole vurama vanemat sorti kahe- ja kolmerattalisi. Kel mees ja masin jaksas, sõitis ise, kel ei – kasutas käru, veokat või muud transpordivahendit. Algamas oli Unic-Moto kokkutulek „Viljandi Moto 2011“. Üritus vältas pea kaks ööpäeva ja kirjutada võiks pikalt, aga pilt ütlevat rohkem kui tuhat sõna – seega nautige galeriid laagripaigast, paraadist,Rinaldo sõidust ja täpsusrallist sellel lingil.
Kuna video peaks ütlema veelgi rohkem kui pilt ehk siis ilmselt kohe mitutuhat sõna, siis vürtsitame tänast teksti ohtra filmimaterjaliga. Alustuseks klipike kokkutuleku avamisest:

Peale avamist sõideti laagrist kümne kilomeetri kaugusele Viljandisse, et seal masinaid linnarahvale näidata ja üks täpsussõit maha pidada. Sõit linna nägi välja järgmiselt:

Viljandi maagümnaasiumi staadionil peeti maha Rinaldo nimeline iseäralik täpsussõit, kus tuli oma rattaga kaks ringi staadionil sõita võimalikult täpselt identse ajaga. Asja tegi keerulisemaks see, et start oli seisva mootoriga – käimatampimise aeg läks esimese ringiaja sisse. Siinkirjutajal õnnestus esimest korda elus osa võttes saada võistluselt teine koht – kahe ringi vahe oli 12 sajandikku (täpsustuseks: osavõtjaid oli ikka rohkem kui kaks, nii umbes 40 kandis). Kuidas see tulemus saadi, on mulle tänaseni pisut ähmane – ilmselt segu strateegiast, andest, algaja õnnest ja juhusest. Sõidu võitjal herr vanaKarul oli kahe ringiaja erinevus KAKS sajandiksekundit – ehk siis teisest kohast kuus korda parem J Kes teab, mis putru selliseks tulemuseks süüa või mitu aastat tuleks harjutada? Igatahes siin klipp Rinaldo sõidu aja melust:

Peale Rinaldot toimus täpsusralli nime kandev üritus, kus tuli etteantud marsruuti mööda sõita õiget keskmist kiirust hoides Viljandimaa lõunaosariikidesse (Karksi-Nuia) ja tagasi. Esimene pool oli peaaegu et igav, ent ilus sõit sarjast „Tunne oma koduvabariiki“. Tagasisõit Viljandi poole oli midagi hoopis teistsugust – enamusi sõitjaid tabas poolel teel üks võimsamaid äikese/rahetorme, mida mu noored silmad on näinud. Jätsin küll rahe alguses tsikli teeveerde seisma, aga rahe pekstud sinikad jalgadel meenutavad praegu, et loodusjõududega ei tasu tüli norida. Kuna äikest sähvis hoolega, siis puu alla seisma ei tikkunud. Seisin hoopis nukralt keset põldu marutuule ja paduvihma käes ligunedes, lõbustades end vahepeal kummikutest suurema vee väljakallamisega ja mõistatamisega, kas suutsin telefoni paigutada ainsasse kohta, mis natukenegi veel kuivaks jääb. Kummikud olid korralikud, pidasid ilusti vett ja andsid iga paari minuti tagant toodanguks liitrijagu vihma. Vihma hõrenedes sai tänu saateautole vahetatud riided ja asutud teele, eelnevalt kindaid hoolega kuivaks väänates:
No ja edasi läks juba lõbusasti: murdunud puudest kõrvale põigeldes sai mööda sõidetud nendest tsiklivendadest, kelle sõidu vihm oli kas ajutiselt või kapitaalselt lõpetanud:

Õhtust laagris väärib vaatamist autasustamine, mis käis korrektselt kolmes keeles, kuna külalisi oli ka nii Soomest kui Lätist:

Kokkuvõttes kihutasin kolme päevaga kolmel rattal 450km ja kulutatud sai 35 liitrit bensiini, pool liitrit õli ja neli küünalt (küünlad rattale, eks). Klassikuid tsiteerides: tore vanatehnika üritus oli. Järgmine aasta jälle...

pühapäev, 26. juuni 2011

pekar K68U. ja lustisõit. ja vänt.

Kui tahta täpsemalt aru anda, milline näiliselt purunemata jupp vene tsiklist suudab ikkagi puruneda, ei pääse me mööda vändast. Jutt siis ei käi väntvõllist, aga käivitusvändast. Ühe käivitamise peale oli vänt lõhki nagu pasun:

Kui tahta täpsemalt aru anda, mis vändale ülekoormust põhjustas, siis ei pääse me mööda juunikuisest vanatehnika lustisõidust. Lugu iseenesest proosaline: läksin Uraliga lustisõidule debüüti tegema, aga Ural leidis, et ei debüteeri sa siin midagi. Ehk siis sõitis küll, aga tühikäik oli olematu. Nõmme mäest alla sõites oli kõik hää, aga esimeste valgusfooride juures selgus kibe tõde: tagaseisjad said suutäie naerda, kuidas ma punase tule all seisma jäädes nagu nõiaväel sadulast kargasin ja tsiklit jälle käima tampisin. Seda juhtus vist liialt sageli, et vändale avaldunud ülekoormus pani talle mõtte pensionipõlve pidama hakata. Väike peitepildist fototõestus (varblase galeriist), et ma lustisõidu stardis olin olemas:

Kui tahta täpsemalt aru anda, mispärast tühikäiku polnud, siis ei pääse me mööda uute karbusside paigaldamisest. Easthighway Marko käest sai toodud ja peale kruvitud uued Pekari K68U karbussid, mis peaksid ogara sõidumõnu tekitama. Lustisõit oligi ette nähtud testringiks, kuidas uued karbussid toimivad, aga tühikäiku ei jõudnud enne sõitu välja timmida...

Kui tahta täpsemalt aru anda, mispärast oli vaja karbusse vahetada, siis ei pääse me mööda poolakatest. Juba minu kätte sattudes olid Poola sepad sellele Uralile kruvinud K68 karbussid, mis iseenesest on toredad, kui üks neist ei oleks praak olnud. Läks napp poolteist aastat timmimist, jändamist ja osade vahetamist, ja juba selguski tõde - üks karbuss on vigane ja ei suuda keskmistel pööretel õiget segu teha. Jah, ma timmisin segunõela, düüse, ujuki taset, aga ei mingit lootust. Uue karbussi vahetusega liigrikka segu mured kadusid, aga õnneks see ei tähenda, et tehnilised väljakutsed oleks otsa saanud. Käivitusvända purunemine ja selleni juhatanud sündmuste ahel aitas remontijavaimu virge hoida :) 

pühapäev, 5. juuni 2011

vana tsikli eri

Päev pärast DKW väljapaneku väisamist külastasime Põlvamaal asuva Maanteemuuseumi temaatilist päeva, millel nimeks Postijaama päev ja alamteemaks - vana tsikli eri! Pühendatud oli see üritus kiivri kandmise kohustuse 45. aastapäevaks Maarjamaa pinnal. Kiivreid oli palju, nii vanu häid munakoori kui ka värskemat, ent igavamat kaitsvat koorikut. Vähemalt samapalju oli ka motovellesid, kes kõik paraadrivis muuseumi poole kihutasid:

Osad tsiklimehed pidid kahel rattal piinlema, targemad jällegi saabusid kolmel rattal ja vältisid peretüli teemal, millist pereliiget peab ruumipuudusel koju jätma:

Oli ka neid, kes kodust tulid kolmel rattal, kuid saabusid kahel rattal - ju siis oli külgkorvi rehv purunenud (muidugi võib olla ka tegemist äärmusliku sõidumeisterlikkuse demonstratsiooniga): 

Maanteemuuseumi õue mahutatuna sai pealtvaatajaskond tsiklite vahel voorida ja uudistada. Palun pöörata tähelepanu asjakohastele peakatetele esiplaanil oleva K750M korvil:

Kui tsiklil juhtus kütus lõppema, tuli leida muuseumi teisest otsast kolme kasega tankla ja... nentida, et kütust ei väljastata sealt tilkagi. See-eest oli ilus:

Üheks ürituse tõmbenumbriks oli märgitud vigursõitu külgkorviga Ural Retro. Sangas istus noorepoolne (väliseestlasest?) iirlane, kes sõitis korv õhus nii edaspidi kui tagurpidi ning tegi asfaldil piduriga kannakaid. Sellest võib lugeja amatöörvideofilmi vaadata:

Kohal oli ka mototakso kutsar Wana-Kolga tsiklitallist, kes oli pildistamise ajaks suutnud korvi meelitada militsionäär Sveta. Ühe euro eest sai sõita paraja ringi, aga see, kas Sveta maksis, sõitis või üldse midagi sai, jäägu ajaloohämarustesse:

Leidsime muuseumi õuelt ka kurva näite tänapäeva kriminogeensest keskkonnast. Alarmi puudumise tõttu oldi loetud tundidega jõutud ühelt külgkorvilt varastada mootor, käigukast, reduktor ja muud peenemat kraami:

Aga muidu, tsiteerides klassikuid - tore vanatehnikaüritus oli...

pühapäev, 29. mai 2011

türri

Üleeile nautisime hõrku vanatehikahetke Türil, kus entusiastid on kokku pannud DKW tsiklite näituse. Alustuseks saabusime lõuna paiku ning nentisime, et näituse uksed on kõvasti kinni - avatakse alles kell 16. Loomult ebaviisakatena ei lasknud end valel ajal saabumisest segada, ajasime peremees Ilmari koju ja nii ta meile kuuri uksed avaski. Muidu ilmetu kuur peitis sees palju rõõmu kõigile, kes meiesuguse vanatehnikakiiksuga:

Eriliseks maiuspalaks leidsime külgkorviga DKW (ilmselt SB 500), mis oli korralikult üles vuntsitud ja pakkus avastusrõõmu meiesugustele, kes ei ole Vene emmilistest suurt kaugemale veel jõudnud vaadata: 


Peale metallist eksponaate pakkus rõõmu peremehe entusiasm, kes jagas muljeid väljapandud ratastest oma lapsepõlveni välja. Lühike lõunapaus tegi sellele paraku lõpu, Ilmar kihutas minema ja muuseumi uks keerati tagasi lukku. Kel näitusel käimata, minge Türri...

kolmapäev, 25. mai 2011

kuidas Uraliga blonde tšikke saada

Õppevideo on aadressil http://www.imz-ural.com/downloads/flash/URALCartoon06.swf
Ise ei kinnita selle teooria paikapidavust, aga ümber ka ei lükka :)

pühapäev, 1. mai 2011

aprilli aruanne

  • Esimene käivitus peale remondihooaega - tehtud! Veidi tõrkus, aga kus ta pääses...
  • Liikluskindlustus - tehtud!
  • Ülevaatus - tehtud!
  • Esimene üheksakümnekildine testring - tehtud! Oli vaid kuus näppimispeatust, mis on kevade kohta täitsa harju keskmine. Tuli vaid vahetada karbussid omavahel, lahjendada segu ja vahetada küünlaid.
  • Nentimine, et reduktori simmerid ei pea ka peale remonti õli - tehtud!
  • Retk Uraliga Tagadi laadale - tehtud! Timmimis- ja remondipeatusi praktiliselt polnud, seega võib sõidu tehniliselt igavaks kuulutada. Üritusel müüdi vanemaid näiliselt korralikke Vene boksereid nii 2-3kEUR eest. Kas ka osteti - ei näinud.
  • Lehvitatud ühele vastusõitvale külkavellele - tehtud!
  • Planeeritud suvist külkahooaega - tehtud! Vanatehnika lustisõidud, vanamootorratta kokkutulek ning niisama lustimised tuttavate juurde üle Eesti. Ehk kohtume...

laupäev, 2. aprill 2011

kokkuvõte

Head lugejad, motohooaja lõpetuseks võtaks kokku talvega tehtu. Aa, ma mõtlen muidugi remondi-, mitte sõiduhooaega. Selgituseks, et ühel korralikul vene vanatehnika harrastajal jaguneb aasta mõtteliselt kaheks - talvine remondihooaeg ja suvine sõiduhooaeg, mida vürtsitavad vahepealsed remondipausid ja pausikesed.
Kuna mu Ural jäi sügisel igati sõidukorda, siis ei ole talvega tehtu nimekiri kuigi pikk:
  • süütesüsteemi kõbimine - siinkohal tänud herr Karu juuniorile Kalamajast, kes sai lõpuks aru ratast vaevanud murest, st viskas kahe välise süütepooliga kombunni minema ja installeeris originaalse lahenduse ühe sisese süütepooliga. Ural tundis sellest vahetusest siirast rõõmu;
  • rattalaagrite lahtivõtmine, määrimine, reguleerimine;
  • esipiduri reguleerimine;
  • tagaülekande simmerite vahetus, hambumuse reguleerimine;
  • piduritule lüliti remont;
  • spidomeetri reguleerimine (ennem näitas 75-se kiirusega tagasihoidlikku 40-t);
  • summutite puhastus;
  • küünlaava keerme taastamine (tänud Kloostrimetsa motopoe töökale kollektiivile);
  • klapivahede reguleerimine;
  • seisuhargi hankimine ja alla kruvimine;
  • bensupaagi kraani vahetus;
  • õhufiltri asendamine pestava filtriga, mis mahub küll vanasse kopsikusse, aga erinevalt vanast suudab ka liblikatest väiksemad purud enne karbussi kinni püüda;
  • käigukasti simmerite vahetus;
  • loomulikult pirnid, tihendid, õlivahetused jms peenemat nokitsemist.
Nagu näete, pole vaja palju pingutada, et kevadiseks sõiduhooajaks valmistuda :)
Lõpetuseks võite imetleda, kuidas toimub Uralide tootmine Irbitis neli aastat vana video põhjal. Kokkuvõtteks - umbes samamoodi, nagu see toimus ka enam kui 50 aastat tagasi esimeste Uralide tootmise ajal :)

kolmapäev, 16. märts 2011

tempo

Kuna häirivalt palju kaaskodanikke ei ole iialgi kuulnud ega veelvähem und näinud ajakirjast "Tempo", siis järgneb siit üleskutse seda viga kiirelt parandada. Jah, teame et elu on kiire, aga kui eakamad kaherattalised päris külmaks ei jäta, siis palun tunnustada alltoodud teost viie minutiga vähemasti presidendi pöördumise lugemise ja piltidega tutvumisega.
Loomulikult võib möödaminnes tutvuda Unic-Moto veebilehel muude harvade infokildudega või siis isegi kirjutada avaldus klubiga liitumiseks. Väidetavalt on hea viis Unic-Moto klubiga tutvumiseks sel nädalavahetusel Tartus toimuval Motoexotica väljanäitusel, kus ollakse väljas oma boksiga. Elame-näeme, ehk esitan ka mina amatöörlikul hingevärinal oma liitumisavalduse just selles boksis...

laupäev, 12. veebruar 2011

rõõm igal käänakul

Tore tõdeda, et ka selline asutus nagu EAS on mõistnud külgkorvimõnude propageerimise tarvilikkust. Äsja väljamaalaste jaoks üllitatud trükis, mis sisu poolest juhatab turiste toredate vaatamisväärsuste juurde üle terve Eesti, kiitleb kaanel just sellise maitseka ning kelmika fotomontaažiga Kihnu prouade kurvivõtmisoskustest:

Sõitjate nägudel peegeldub ehe sõidurõõm, kuid lisaks veel annus elutarkust, mis on vajalik sellise masina ohjeldamiseks. Tehke järele.