teisipäev, 26. august 2008

kestvussõit

Kohe peale Treffi rongkäiku tuli mõte panna üks külkadest väikesele kestvussõidule. Me ei räägi siin tuhandetest kilomeetritest, vaid edasi-tagasi veidi rohkem kui paarisajast kildist. Tehtud - mõeldud.
Teekonna esimene pool oli meeliülendav, ratas lippas nagu linnuke ja soe tuul sasis rinnakarvu. Spido seier oli pidevalt 120 peal... ah jaa, kas ma ütlesin, et spido vist veidi valetas? Nii umber 50 km/h, mitte rohkem.
Igatahes sihtpunkti Räpinasse vedas ratas ilusasti. Rattal sai villand siis, kui poodi mindi õlle järele - ühel ristmikul otsustas kardaani kummiliigend elegantse lennuga rattast irduda, väänates kõveraks aku kinnituspleki ja võttes kaasa mootoripoolselt vedavalt jublakalt ühe sõrme. Kummiliigendist jäi järele täpselt niipalju:Mis salata, edasiliikumine oli paugust võimatu ja kiirelt asuti kardaani demonteerima (eemaldades tagaratta ja peaülekande). Stiilinäited kardaanieemaldamise töistest poosidest:

Edasi läks nagu filmis, kuhu sekka sattusid kohalikud ratturitest venelased, kes lubasid katkised jupid kohe kasvõi maa alt välja tõmmata, kuid kes tänu joogisele peale ilmselt minut peale sündmuskohalt ärasõitu oma lubadused mugavalt unustasid. Või siis külka pukseerimine mööda Räpina üleskaevatud tänavaid lähimasse sobivasse garaaži. Või järgmise hommikul lahti läinud varuosade tagaajamine Kagu-Eestist, mis päädis pühapäeva hommikul Põlva motopoe abivalmi kollektiivi äratamise ja poodi ajamisega (loomulikult hommiku jooksul mitu korda, sest vene konstruktorid on suutnud käigukasti vedava võlli otsa istutatava jubina teha mitmes esmapilgul tähtsusetuna näivas variatsioonis).
Igatahes sai ratas tänu õnnele, osavatele kätele ja hobueesli kannatusele mõne aja pärast sõidukorda ja tagasitee võis alata. Rohkem külka katki minna ei viitsinud, kui jätta kõrvale fakt, et spidomeetri nõel otsustas suurest erutusest võlli otsast punuma pista. Noh, igatahes on spidol nüüd valetamisega kriips peal.
PS Õlled sai lõpuks siiski toodud ja saunaski käidud. Tore vanatehnika üritus oli.

pühapäev, 10. august 2008

naiste kiituseks

Niipalju kui naised meie külkahuvi pärast ka kannatanud (ja seetõttu virisenud) ei ole, ühe imelise teo tegid nad ikkagi enne Treffi ära. Tegelikult tegid suve alguse poole veel ühe tembu, üllatades meid motokuuris lillekimpudega, aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.

Õhtul enne Treffi tuldi lagedale lahedate särgikesega, millel peal just meie (külkahullude) tarvis kujundatud logo. Siinkohal tervitused Etsile, kes logo kritseldades väga kärmelt asjale pihta sai ja suutis vähese trükivärvi kuluga palju edasi anda:Loomulikult oli mõlemal ekipaažil särk Treffi paraadil nagu kord ja kohus seljas. Kuidagi uhkem tunne oli kohe :)
See, kas MC tähis logol ikka tegelikult MC-d tähistab või pigem parodiseeritakse eestlasele tüüpilisi kahemehe-MCsid, jäägu igaühe enda otsustada...

teisipäev, 5. august 2008

trehvamine

Suvi lippab märkamatult. Jätame vahele detailse tehnilise kirjelduse vigadest, nende likvideerimisest ja selleks kulunud vandesõnadest, mis leidis 2008 kevadel-suvel aset. Üldiselt oleme nüüd mootori ja käigukasti mahavõtmises-pealepanemises sedavõrd vilunud ja osavad, et võiksime selle ala üle-eestilisele meistrivõistlusele minna.
Kuna Jõgevatreffi paraadil osalemine oli juba ammu auasjaks võetud, siis selle nimel sai ka pingutatud ja rattad niipalju kui võimalik korda tehtud. Kui inimene midagi tahab, siis ta seda ka saab - treffil olid külkavelled kahe ekipaažiga väljas: Paraadisõit läks toredasti, memmed lehvitasid teeääres heldimuspisarat silmanurgast pühkides, kui külkad neile noorust meelde tuletades mööda tuhisesid. Vahepeal kippusid küll väljamaa tsiklite omanikud külkadel eest ära sõitma, sest suurt üle 75km/h me välja pigistada ei tahtnud. Järgmisel pildid palun tähelepanu pöörata 1) klassikalisele püstisele paraadisobilikule sõiduasendile, ja 2) üligruuvidele (kuid samas praktilistele) retrokinnastele, mis on pärit allakirjutanu ammulahkunud vanaisa varasalvest:
Jõgevale vedasid mõlemad masinad kenasti välja hoolimata sellest, et tigusammul linnas rongkäigus liikudes kuumenes õhkjahutusega mootor ikka päris korralikult - puhu või ise peale.
Loomulikult paelusid linna peal pilke eelkõige teised külkad, mida oli näha ligikaudu kümne ringis. Erilist furoori tekitasid kaks Kihnu memme (oops, tegelikult tütarlast), kes olid oma saarelt pärit külkadega treffi väisamas. Peale mõne sõna vahetamist katsuti üksteise masinaid ja üks hakkajam tütarlaps tundis vajadust käima lüüa meie must külka (millega ta suurepäraselt hakkama sai):
... ning punase peal poseerida:

Kokkuvõttes nentisime, et meie külkad küll läigivad paremini, a nende omad on palju autentsemalt roostes :) Igatahes - tore (vana)tehnika üritus oli.