parkimisest päälinnas

Ühel ilusal suvisel päeval leidsin Tallinna veebilehelt huvitava rea parkimiskorralduse kohta:

"Mootorrataste (kahe rattalised) parkimine Tallinna tasulisel parkimisalal on tasuta".

Peast käis läbi mõte, et ilmselt on tegemist Edgari hilise aprillinaljana, et külgkorvi eest justkui võetakse parkimistasu, aga otsustasin siiski linna Transpordiametist üle küsida.

Naisterahvas, kes telefonil vastas, ei olnud ilmselt nooruses külgkorvidest rõõmu tundnud, igatahes öeldi ilma igasuguse empaatiata, et kolmerattalise eest peab igal juhul maksma, mis siis, et tegu L kategooria sõidukiga ehk siis mootorrattaga. Pärisin siis täpsemalt, et kuhu selle parkimispileti peaks pistma, et tuul seda ära ei viiks ja sõbralik naaberparkija seda oma armatuuri peale ei teisaldaks. Vastusest kumas läbi, et ise tead, kuhu see pilet pista, aga et kui parkimistasu pole makstud, siis jää aga rõõmuga trahvikviitungit ootama. Ilmselt tuleb trahv tagantjärele kohtutäiturilt, sest ega ka trahvi väljakirjutajal pole seda paberiga kilekotikest ratta külge nii panna, et see seal tuulisel hetkel püsiks. Või lööb trahviotsuse naelaga paagi külge? Ei tea.

Igatahes, olge te hoiatatud - külgkorvi parkimise eest tuleb päälinnas täie rauaga tasuda. Mulle oli see uudiseks.

Aga kesklinna tasudest pääsemiseks tuleb... sõita kesklinnast kaugemale, eks? Et sõita kogu perega ja võimalikult kaugele, siis soovitan soojalt kasutada juba kuuekümnendatel väljatöötatud matkatehnikat, mis näeb sel ERMist leitud pildil välja niimoodi:

 

 

k750 saksa kastmes

Kurtna Motol kohatud herr Kaspar on teinud puhtsüdamliku ülestunnistuse, kuidas tema emm on muretult liikuma saanud. Vaadake rõõmuga seda bike motorsi videot ja tehke järele (kui muidugi julgete kapitalistlikku rämpsu oma ratta külge kruvida) :)

liikumisvõimeline!

Korviga kodanik Iž Jupiteril (s. 1962) pole viimased aastad just kõige paremini läinud - viimasel kahel aastal on ta tervise tõttu tallanud rada garaaž - garaažiesine (väljas valgem, noh). Mootori kordasaamiseks sooritati aasta tagasi kapremont, mis õnnestus kenasti; sellest ajast ka pildike õnnest säravast mootorist:

2011. sügisel pidi toimuma pidulik käivitus. Käivitus toimus, aga kadunud oli laadimine... Kui raske saab olla laadimist paika ajada? Reaalselt osalesid sellel etendusel kolm pingeregulaatorit SB32, kaks genekat G36M2 ja üks G36M ning kolm ankrut:

Kui kõik võimalikud kombinatsioonid olid läbi proovitud ja igaks juhuks juhtmeid ka üle sillatud, tuli pöörduda lahtise mõtlemise poolest tuntud herr Silveri poole, kelle geniaalsus töötas täie hooga. Selgeks sai üllatav fakt, et uued hangitud söepulgad (kelle eluülesanne peaks olema juhtida elektrit) ei suuda oma tööga hakkama saada! No kui raske saab olla elektrit juhtida??? Need pulgad olid igatahes tehtud segust, mille takistus oli nii umbes 30 oomi kanti, kugi peaks olema alla ühe oomi:

Ja tõsi, kui mõtlema hakata, siis genekate vahetusel läksid ikka ja jälle seesama söepulga-paar käiku, kuna teisi polnud riiulist võtta. Seega napp kaks kuud nuputamist, ja viga selge. Panin vanad pulgad peale ja lõin käima. Vaatan laadimise kontrolltuld - sekund - kaks - ei kustu. Ja siis ta kustus! Genekas toodab voolu nii mis mühiseb.

Edasi tuli läbida ülevaatus - kui raske see saab olla? Ülevaatusele jõudmine võttis kolm tundi (koos testringiga 20km), kuna üks silinder kippus soojast peast ära kaduma. Vea tuvastamisel tehtud pauside käigus sain lähemalt tuttavaks enamuse Assaku teekraavide kallastega. Peale süütepoolide omavahel vahetamist silinder enam tagant ei kadunud (ärge küsige, kus on loogika. Vene tehnikal seda vahepeal napib). Ülevaatus läbiti puhtalt, mida demonstreerib ka omaniku rahulolev muie:

Loodetavasti tuleb Jupiteril sel suvel palju muretuid kilomeetreid. Saabuval nädalavahetusel toimuvad sõidukatsed Värska kandis...

mai lõpus Lõuna-Eestis...

... toimub Tsiklitalli organiseerit' Moto- ja Vanavara Päev 2012. Ürituse edenedes läks ilm järjest paremaks, osalejate näod järjest rõõmsamaks ja õhk aina bensiinivingusemaks. Meenutus mäestlaskumise võistlusest, kus alguses võitis gravitatsioon hõõrdejõudu ja lõpus nõlva all juhtus jällegist vastupidine:

Kui mäest alla oli saadud, tuli ju üles tagasi ka saada. See toimus juba mootorirammu jõul ja võidu pääle. Pildike ürituse peasüüdlasest mäest üles kihutamas:

Üritus jätkus ühissõidu ja hilisema peoga. Ühissõidust sai osake jäädvustatud teise filmikatkendiga:

Kokkuvõtteks - tore moto- ja vanatehnikavara üritus oli.

haridussüsteemist

Kui see ongi haridusreformi vili, siis mis sa hing veel tahad? Eilsed uudised demonstreerisid, et ka gümnaasiumiõpilased võivad end kokku võtta ja kamba peale ühe Jupiteri kobedalt ära restaureerida:

Ehk siis - lugu sellest, kuidas Tallinna tehnikakõrgkoolis jõudis lõpule gümnaasiumiõpilastele suunatud projekt Tehnocum, mille käigus renoveerisid õpilased külgkorviga mootorratta. Videolõik on vaadatav http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=48141

üks kord aastas...

... tuleb teostada tehnoülevaatust. Täna saigi siis valitud asukoha ja hinna osas sobiv punkt. Kui raske saab olla üks ülevaatusel käik?

Füüsiliselt oli raske, muidu mitte. Kuna külmast käivitumine on tiba problemaatiline, siis vända andmisest jäi parem jalg valusaks. Vasak sai koormust siis, kui külgkorvi käima lükata... Ja mõlemat tuli teha ikka mitu korda, kuna ülevaatuse järjekord oli pikk ja mootor jahtus maha. Selle eest olid ülevaatajad mehe eest väljas, lükkasid Urali käima nagu nalja :) Ilmselt tahtsid lihtsalt järjekorrast ära lükata et ma ukseesist ei risustaks, aga ratas läks kogemata käima. Ja lasid hoolimata kõigest ka ülevaatusest läbi. Ilmselt sellist tsirkust näevad nad harva ja neil hakkas hale. A muidu oli masin korras, lekkis minimaalselt ja tuled-viled toimisid nagu tehasest tulnul. Tagaratta võttis pidur isegi asfaldil blokki, mis mind ära ehmatas, kuna minu arust on emmilised tehase põhivarustuses sellist sorti ABSiga, mis iialgi ratast seisma ei võta (pidurdab lihtsalt nigelalt, noh).

Enne ülevaatust sai valmistatud end hooajaks ette ja ostetud üheksa liitrit õli ja 20 süüteküünalt. Kui kõik hästi läheb, veab selle varuga sügisesse välja. Ehk siis - tankimise ajal paarsada grammi õli lisaks ja uued küünlad peale. Nagu aru saate, ei ole ma liigrikast segu tegevaid K68 karbusse veel vastu seina visanud ja lolli järjekindlusega vahetan küünlaid, mis suure tahma all enam tööd teha ei taha. Viisin ennast isegi niikaugele, et kuna proovimiseks polnud väiksemaid peadüüse võtta, siis panin düüsi vaskjuhtme kiud, et läbivoolu vähendada... aga ei mingit muutust.Ehk suvi annab arutust, kas saan karbussidest jagu või installeerin vanakooli karbussid peale.

aastapäeva auks

Peale Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva on täna veel üks tähtis päev. Saatus tahtis, et just selsamal päeval täpselt viiskümmend aastat tagasi osteti Mustvee Tarbijate Kooperatiivist üks tuliuus korviga IŽ Jupiter:

Tänaseks on ratta pikk ja värvikas elu toonud ta minu kuuri alla, kus ta hetkel täie tõsidusega tegeleb talvitumisega. Juba eelmise aasta sügisel monteeriti ratta süda juppideks ja IŽi-guru Marek tegi vanakesele kapremondi. Pärast remonti käivitus vanake kõbusasti, aga geneka uus ankur ei soovinud töölepingule alla kirjutada ja seega jäid proovisõidud tegemata. Sellevõrra suurem rõõm siis kevadel, mis kalendri kohaselt ei ole enam mägede taga...

Eelmine aasta täienes külgkorvide valik veel ühe eksemplariga, nimelt IŽ Jupiter 2K. Vanust umbes 40 aastat. Puudusteks võib lugeda  pooleks murdunud juhtrauda ja veidi logisevaid rattaid, samas ei ole masinal grammigi roostet ega õlilekkeid. Proovisõidud on tehtud, sellest ka mõned ülesvõtted:

 

Mis siis muud kui sünnipäevalistele pikka iga ja külgkorvisõpradele kiirelt saabuvat sõiduilma!

PS kõik huvilised on lahkesti oodatud tutvuma uue Unic-Moto uue kodulehega, mis on varasemast ilusam, funktsionaalsem ja mis kõik veel... ah et miks reklaamin? Sest ise tegin. Kes see teine ikka koera saba kergitab :)

päev, mida oodata

Mürisevat uut aastat, lugupeetud korvilised!

Seekordne jutt on lühike, ent lööv - palun kõikidel külgkorvi omanikel ja nende sõpradel, groupie'del ja muidu huvilistel bronnida oma kalendris alanud aasta 26. mai! Nimelt toimub Nõo lähedal Kolga külas Moto- ja vanavara päev, mille alateemaks - "Külka eri"! Peale laada on lubatud restaureerimiskonkurssi, tsiklite näitust ja ühissõitu. Mis sa hing veel tahad... Täpsem info kuulutusel: